Mul on ÕIGUS kuulsusi käperdada!

Sattusin lugema suurepärast šedöövrit, mille autoriks on staarajakirjanik ja eestlaste lemmik Lusti Katrin. Loen ja loen ja iga sõna on puhas kuld. Tsiteerin:
Jacksoni turvameeskond ei olnud rahva vastu just kõige sõbralikum ja kuigi superstaar on tuntud suure lastesõbrana, lendasid esireas hüpelnud maimukesed pikali põrandale, suuremad neil jalgadega otsas trampides.
Oma silmaga nägin, kuidas Royal Teatri põrandale kukkus näoli maha isegi imik, keda ema siis üritas maast üles sikutada. Imiku isa röökis Jacksoni turvameeskonnale:”Palun, aidake mind!”.
Hiljem astusin talle ligi ja küsisin, mis täpselt juhtus. “See on täiesti uskumatu, mis siin toimub. Kuidas saab üks turvameeskond niimoodi käituda fännidega? Tahtsime Michaelit lähedalt näha ja turvamehed tõukasid mu naise ja imiku põrandale pikali. See on täiesti kohutav! Mul ei ole sõnu…” rääkis mees, kes oli ilmselgelt šokiseisundis.
See on uskumatu! Ma kujutan ette, kuidas andunud fännid hoidsid end hästi kasvatatud inglastele kohaselt viisakasse kaugusesse, ei üritanud sugugi staari pikali joosta ega käperdada. Ja siis astusid need vastikud turvatöötajad lihtsalt ilma põhjuseta täiesti ohutus kauguses SEISVATE inimeste juurde ja hakkasid neid (taas ilma põhjuseta) tõukama. Ja kui see ka päris nii ei olnud, on igal inimesel ometigi SEADUSLIK ÕIGUS igat staari ahistada, käperdada ja eeldada, et ta peaks täiesti võõra inimese ja tema imiku vastu huvi tundma. Rääkimata sellest, et ema, kes oma imiku hullunud rahvamassi sisse viib, ei ole päris kindlasti idioot, vaid pakub talle lihtsalt arenguks vajalikku kultuuriväärtust, mis on osa tema kodanikuõigustest.
Eks ole?
R.
Pilt on pärit siit.
Tea, kas on aeg Hitlist tagasi tuua?
“Puhtad!” ohkas näitsik sügavalt, “jälle puhtad!”. Kaunilt maniküüritud käed tõstsid suurest trussikutehunnikust üles järgmised stringid, käisid need üle UV lambiga, asetasid hetkeks luubi alla ja kergitasid need seejärel preili kauniks lõigatud nina juurde – ainult selleks, et need taas ohkega kontrollitud pesu hulka visata. Talle oli tehtud ülesandeks kirjutada Kroonika seksikate peost ja ülemus ootas midagi skandaalset, aga isegi staaride aluspesu oli seekord laitmatult puhas – kui välja arvata Anu ja Lilit, kes teatavasti seda ei kannagi. No kas ei aja sihuke asi hinge täis?! Selliste tulemustega ta küll presidendi vastuvõttu kajastama ei pääse.
“Ma tean!” tekkis blondiinil järsku geniaalne idee, ilmselt esimene pikkade aastate jooksul. “Ma kirjutan millestki muust nii HÄSTI, et see toob hunniku klikke ja Kadastik ja Eero on mõlemad sillas!!!! Nii, mida Hollywoodgrind ja People kirjutavad? Oh, äge, Mickey Rourke´i koer suri ära! See raudselt müüb! Nii, mida see Pullerits ükskord koridori peal ütleski? Ahjaa, kõige olulisem on hea pealkiri. “Mickey Rourke´i koer suri”? Ei, see pole see. “Mickey Rourke´i koer lahkus meie hulgast”? Ei, sellest jääb kah nagu väheks. “Mickey Rourke´i truu sõbranna suri”? Päris hea, aga midagi jääb nagu ikkagi puudu – oh, ma tean, “Mickey Rourke´i truu sõbranna suri tema käte vahel”, sellest paremaks enam minna ei saa. SEDA pealkirja raudselt märgatakse!” valgus lai naeratus üle noore ajakirjanikuhakatise meigitud näolapi. Vaimusilmas nägi ta juba oma nime tuntuimate seltskonnaajakirjanike pikas meelierutavas reas.
_________________________________________________________________________________________________
Märgati muidugi, isegi Rents märkas. Pealkirjale klikkima ma siiski ei hakanud, sest kui me just ei eelda, et Mickey´l on kaks sõbrannat, kellest üks ringi hoorab ja teine mitte, on siililegi selge, et omadussõna “truu” saab ainult koera kohta käia, aga okseloik oleks küll peaaegu klaveri peale tulnud. See pealkiri on tõesti juba tülgastav – minu jaoks piisavalt tülgastav, et Õhtulehte enam mõnda aega isegi mitte sobivate iluteemade otsimiseks lugeda. Ja vannun pühalikult, et kui Elu24 sama teed läheb, hakkangi ma ainult Delfist ja Perekoolist uudiseid otsima, seal on räme provokatsiooniline populistlik pask vähemalt ootuspärane.
Teiseks mõtlesin, et peaks Hitlisti* tagasi tooma ja artikli autoriks oleva värdsigitise sinna esikohale lööma, aga ajalehest võis lugeda ainult seda, et tõlkijaks oli Triin Tael – inglisekeelsest ajakirjandusest ma sellist pealkirja ei leidnud, nii et tõlketöö tulemus see ilmselt ei ole ja ma ei tahaks ka ennatlikult väita, et Triin ise selle välja mõtles, see võib vabalt mõne toimetaja elava vaimutöö haisev vili olla. Nii et sedapuhku jääb Hitlist veel tulemata, järgmise värdjapealikuni.
* hitlist – nimekiri inimestest, keda me parema meelega näeksime näoli mudas, seelik üle pea tõmmatud
Pilt on pärit siit.
P.S. On siin veel mõni maduuss, kes ei mõista, miks seltskonnaajakirjaniku ametit räpaseks peetakse?
R.
Oli ka aeg!
Anu uudisteportaali on saabunud Pariisi moenädala fotod ja must-valge-hall paistab päris populaarne olevat. Seega, kandkem rohkem värvilist!
Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Mu artikli ajendiks sai hoopis Ricardo Tisci looming Givenchyle.
Kas pole mitte tore, et ka moeloojad on viimaks aru saanud, et modellid pole muud, kui kõndivad riidepuud ja nende välimus ei kõlba kuskile?
Nende nägu tuleb tasapisi varjama hakata. Ma miskipärast küll ei imesta, neile on ju alatoitlus ning muud ebaterved eluviisid näkku kirjutatud.
No tõesti, nii mõnigi näeb välja, nagu Parise koledad jalad.
Pariisi moenädala piltidelt leiab veel nii mõnedki peletised…
Samas, eks ilu ole vaataja silmades.
Edu erinemisel neist kubudest, kes väiksemagi tuulehoo korral püsti ei pruugi püsida.
S.
Pealekasvaval põlvkonnal on prioriteedid paigas

Vaatasin ETVst isadepäeva erisaadet. Muuhulgas küsiti laste käest, milline on hea isa. Poisid arvasid, et selline, kes lastega palju mängib ja nendega tegeleda viitsib. Tüdrukud seevastu arvasid, et hea isa on see, kes lossidesse viib ja ostab sulle kõik, mis sa vähegi tahad. Lisaks on isa vaja selleks, et lapsi saada ja selleks, et keegi maja remondiks. Kohe rõõm näha, et juba nii noored preilid teavad, et mehed on selleks, et neilt raha välja pumbata.
Pilt on pärit siit.
R.
väike deja vu

Lugesin Õhtulehest intervjuud Nicole Kidmaniga, kes ütles näiteks, et tundis abielu vältel pidevalt, et:
ta ei kuulu näiteks Oscarite jagamisele, kuna arvas, et tema töö oli riietuda ilusasti, mitte nähtaval olla ja mitte midagi rääkida.
Lisaks rääkis ta, et tundis tihti, et tema karjäär jääb mehe nimel tahaplaanile. Ei tea, kas see seostub kellelegi mõne Tom Cruise´i hilisema naisega…
R.
Kes ütles, et geid ei värba?
Ma tahaks teada, kus on lapsevanemate silmad? Selline porduelu ja selle avalik reklaamimine… Ja ärge tulge mulle rääkima, et see tüüp on elukutseline koomik. Põrguleekidest see teda ei päästa.
Ahjaa, kaaluteema jätkuks üks video veel.
R.
Ühiskond karjub striptiisi järele

Oma vaieldamatut lemmiksaiti www.elu24.ee silmitsedes komistas mu silm uudisel,mis kõneles tragist Ungari naispedagoogist, kes ei peljanud klassiõhtul oma hilpe seljast lennutada ?id=45263 . Hoolimata lubatud viigipükste ja sukkade elimineerimisest naispedagoogi poolt, pidime seekord piirduma vaid näitsiku rinnahoidjate paljastusega vastaval videeol watch?v=EGB8Ykc2Fro .
Artikkel paljastab meile, et hoolimata vallatust tembust jäi silt welcome endiselt noorele neiule kooliuksel terendama. Kellele pettumus, kellele mitte, aga objektiivselt kaedes oleks olnud siiski kaotada rohkem kui võita. Lisaks hinnatud õpetaja pädevusele intellektuaalmaastikul oleksime ilma jäänud ka esimesest naisrevolutsionäärist Euroopa haridusmekas, sest…
Hoidkem alt pedagoogid-õpetlased, uus ajastu on algamas ning striptiis koolipinkide vahel ei pruugi jääda kaugeltki mitte mesimagusaks unelmaks noorte õppurite peas!
Oleme jõudnud perioodi, kus Bachelor of Art ja Master of Science on muutunud üha rohkematele noortele vaid kättesaamatuks unelmaks. Siiski nagu kõik teame:
Et võita sõda, tuleb olla edukas lahingutes.
Kui me noori juba põhikoolis õppima ei sunni, siis ei käi neil keegi piitsaga järel ka TÜ ning TTÜ pinkide vahel. Mis võiks aga meie järelkasvu paremini nina raamatusse ja kirjutussulge pihku suruma sundida kui väike preemia. Mõnele indiviidile võib küll olla kohatu võrrelda inimest koeraga, kuid ometi:
Präänik on see, mis peni palli järele lippama sunnib.
Olete ehk kõik tundnud tülgastust keset ahistavat matemaatika tundi, kui teemaks on siinus- ja koosinusteoreem ning tunnete, et teadmiste toimel suurenev ajumaht on hakanud seletamatutel põhjustel hoopis känguma justkui riidetükk keset kaaliumpermanganaadi lahust. Mis aga aitaks raskel hetkel paremini, kui mitte striptiis. Ebameeldiv rehkendustehe muutub koheselt ihaldusväärseks aardeks varalaekas kui on teada, et sellele järgneb kosutav striptiisishow õpetaja poolt. Enam ei oleks vaja rääkida õpilastele, kui oluline on matemaatika, vaid nüüd peaksid vanemad lastele kahetsusega möönma, et sünnipäevaks peab pojake-tütreke leppima siiski kõigest Kõrgema Matemaatika seitsmenda köitega, sest kuues on kahjuks otsas.
Armsad rahvuskaaslased: ajal, mil huvi reaalteaduste vastu aina väheneb ning puudumiste arv koolist näitab tõusutrendi, ei ole enam vaja spekuleerida, kuidas tõsta huvi kooli ja matemaatika vastu: tuleb mõelda, kuidas koolitada noori pedagooge professionaalset striptiisi tegema. Oleme jõudmas uude ajastusse: ühiskond lausa karjub striptiisi ja hariduse järele!
I.
Ainult naistele ja geidele!
Otsisin internetist Maria Rahula videosid, et ta säärejooksu hinnata (ei, see ei ole imelik ajaviide) ja sattusin ülaloleva video peale. Heli võite kohe maha võtta ja üritage mööda vaadata faktist, et neidis näeb välja nagu oleks enne filmimist amfi pannud, täna pole teema üldse selles. Tahtsin teile ainult seda poissi näidata, kes meespeaosa mängib – vapustav, eksole? Tahaks suisa katsuda…
R.
Kui palju oled Sa valmis välimuse eest maksma?

Ilmselgelt ei räägi ma otseselt rahast, sest arved maksab ju mees. Räägin Tõelisest Ilust ja Füüsilisest Valust. Läbi ajaloo on inimesed olnud valmis välimuse nimel kannatama – jah, mitte sugugi ainult naised, oli ka aeg, kus näiteks Inglismaal noormehed veetsid iga päev tunde oma jalgu vastu seina surudes, et idamaade moodsad kõvera ninaga sussid neile jalga läheksid. See, et jalalaba selle tulemusena deformeerus, oli moodsa välimuse eest väike hind.
Naiste kohta on näiteid muidugi rohkem. Küllaltki mõistlikust valust, mis taluvuspiiri ei ületa ja pikemaajalisi kannatusi kaasa ei too, on tänapäeva naisele ilmselt kõige sarnasem Kleopatra, kelle kogu keha orjatarid sagedase kitkumise abil karvutuna hoidsid. Selle hulka kuulusid muidugi ka juuksed, sest tol ajal kanti ju parukaid (ja mitte ainult tol ajal, ka 19. sajandi aadlipreilide hulgas oli see täiesti tavaline). Siia hulka võiks liigitada ka praegugi nii moodsa litsakuse – eelmainitud aadlipreilid olid ka selles osas saavutanud kõrgtaseme.
Nimelt on üldteada fakt, et mehed tahavad seda naist, keda teisedki sookaaslased ihaldavad. Nii saavad nad endale oma väärtust tõestada (“ta tahtis just MIND!”) ja jahikirge rahuldada ning lisaks on lootust, et nende “trofee” on üldise arvamuse kohaselt kõige kaunim. Mida aga teha, kui sul just parasjagu ei ole kavaleri, kelle abil teisi kavelere meelitada? Sel juhul pandi ööseks lihtsalt silmadele toores lihakäntsakas, mille tulemusena nägi neiu nägu hommikul välja nagu ta oleks terve öö ringi rahmeldanud. Päris kaval – ei ole vaja mingit miniseelikut ega Playboy särki.
Suuremate eesmärkide puhul tuleb leppida ka suurema valuga. Kui näiteks ülemisel pildil kujutatu on tegelikult väga humaanne ja otseseid kannatusi ei põhjusta (kaela ei venitata pikemaks, vaid vajutatakse rangluud alla ja kuni see väga sügavale ei lähe, ei ohusta see elutähtsaid organeid), siis Euroopas pikka aega ilma teinud korsett on hoopis teisest puust. Neid valmistati väga tugevast materjalist (näiteks elevandiluust) ja nööriti juba noorte tüdrukute seljas nii kõvasti kinni, et nende siseorganid nihkusid üksteisele lähemale ja alumised ribid deformeerusid. Vaadata on seda muidugi kena, kui just liiale ei minda, nagu on juhtunud kõrvaloleval pildil. Ja ei, see ei ole töödeldud, vaid see on 22 aastat kestnud pideva korsetikandmise tulemus.
Selles mõttes tundub tänapäeva mood veidi humaansem – ei mingeid kõveraid ribisid ja väärarenguid, kui kõrged kontsad välja arvata. Siiski ei ole rõhk sõnale “tundub” ilmaasjata pandud. Tänapäeva moe viljad valmivad lihtsalt veidi hiljem. Vaatame siis hetkeks levinuimaid radikaalseid iluprotseduure.
Esikohal on kindlasti rinnasuurendusoperatsioon. Kehvasti läheb neist küllaltki väike protsent, kuid arvestada tuleb ka sellega, et tehtud tööd tuleb edaspidi umbes kord kümne aasta jooksul kohendada. Samuti võib “kehvasti minek” tähendada nii seda, et rind ei ole nii kaunis (vaata parempoolset pilti), kui Sa lootsid, kui ka seda, et mingil põhjusel silikoonpakend näiteks lõhkeb Su kehas või ei võta Su organism seda omaks. Okei, see pilt oli ehk liiga ehmatav, nii et võite nüüd südamerahustuseks altpoolt neid kauneid rindu vaadata. After all, kes ei riski, see šampust ei joo.
Solaarium – vähiohust on nii palju räägitud, et polegi midagi lisada.
Laserepilatsioon – jah, muidugi, suurendab taas nahavähi ohtu.
Laseriga hammaste valgendamine – viimase paarikümne aasta jooksul on ebaloomulikult valged hambad miskipärast väga popiks muutunud. Ehk on see seotud sellega, et ka mustanahalisi peetakse nüüd ilusaks ja nende valged hambad näevad tõesti kaunid välja (see on loomulikult optiline illusioon, enamus hambaid tunduksid valged, kui need mustale taustale panna), kuid igatahes on lumivalge naeratus kõigi ihaldusobjektiks. Laservalgendus tähendab aga tegelikult lihtsalt seda, et kistakse ära hammaste pealmine kiht ning kahjustatakse hambavaapa. See on VÄGA kahjulik ja selle mõju avaldub kohe. Samas on ka naeratus kohe kaunis, nii et ilmselt pole põhjust kurta.
Anoreksia – ProAnast oleme me põgusalt juba rääkinud, kuid fakt on see, et Boticcelli veenus vilistataks tänapäeval haledalt välja ja keskmine mees talle ust avama ei tõtaks. Heteromehed ehk ei ihaldagi nii väga seda nälginud ronti, kuid moeloojad (kelleks on enamasti naised või geid) näitavad neid meile igal sammul. Ja teatavasti on naisi kergem mõjutada kui mehi – massipsühhoosile allujatest on tervelt 75 protsenti naised. Nii et kehaideaaliks on hetkel sale naine, kellel on soovitatavalt ka C-korv. Pole siis ime, et mõned naised, kes väga tahaksid kõigile meeldida, hoogu lähevad, söömise hoopiski maha jätavad ja rinnaopiks aja kinni panevad, hoolimata sellest, et anoreksia esimeseks tulemuseks on sale keha, teiseks maohaavandid ja kolmandaks siseorganite kärbumine. Sest seal nimekirjas oli ju ometigi ka SALE KEHA!
Tegelikult ju ei olegi nii hirmutav? Jah, muidugi on jama, et osadel halvasti läheb, aga vaevalt, et see meiega juhtub. Ja kui ka juhtubki, siis on ka 30 aastat elamiseks piisavalt pikk aeg. Vähemalt siis, kui ise veel 30 ei ole. Nii abstraktne oht on inimestele lihtsalt hoomamatu ja nad ei suuda seda tõsiselt võtta.
Mis mind ennast huvitaks? No hammaste valgendamine tegelikult huvitaks küll, aga õnneks on selleks ka valutumaid meetmeid. Ja peenikesi jalgu tahaks kah, aga mitte nii väga, et noa alla minna. Pigem lihtsalt sööks vähem.
R.

Tere, iluhoorad! Mina olen
Nagu pensionärid ehk mäletavad, oli blogi algne koosseis veidi teine, aga kuna aja jooksul tekkis mõnel meist ka oma isiklik elu (khm*bitches*khm), on algusaegade autoritest lisaks mulle alles ainult Indrek, kes on jällegi selle lõigu kõrval. Loodus aga teatavasti tühja auku ei salli, nii et kadunud autorite asemel on meiega ühinenud
Lisaks 