Mul on ÕIGUS kuulsusi käperdada!

Sattusin lugema suurepärast šedöövrit, mille autoriks on staarajakirjanik ja eestlaste lemmik Lusti Katrin. Loen ja loen ja iga sõna on puhas kuld. Tsiteerin:

Jacksoni turvameeskond ei olnud rahva vastu just kõige sõbralikum ja kuigi superstaar on tuntud suure lastesõbrana, lendasid esireas hüpelnud maimukesed pikali põrandale, suuremad neil jalgadega otsas trampides.

Oma silmaga nägin, kuidas Royal Teatri põrandale kukkus näoli maha isegi imik, keda ema siis üritas maast üles sikutada. Imiku isa röökis Jacksoni turvameeskonnale:”Palun, aidake mind!”.

Hiljem astusin talle ligi ja küsisin, mis täpselt juhtus. “See on täiesti uskumatu, mis siin toimub. Kuidas saab üks turvameeskond niimoodi käituda fännidega? Tahtsime Michaelit lähedalt näha ja turvamehed tõukasid mu naise ja imiku põrandale pikali. See on täiesti kohutav! Mul ei ole sõnu…” rääkis mees, kes oli ilmselgelt šokiseisundis.

See on uskumatu! Ma kujutan ette, kuidas andunud fännid hoidsid end hästi kasvatatud inglastele kohaselt viisakasse kaugusesse, ei üritanud sugugi staari pikali joosta ega käperdada. Ja siis astusid need vastikud turvatöötajad lihtsalt ilma põhjuseta täiesti ohutus kauguses SEISVATE inimeste juurde ja hakkasid neid (taas ilma põhjuseta) tõukama.  Ja kui see ka päris nii ei olnud, on igal inimesel ometigi SEADUSLIK ÕIGUS igat staari ahistada, käperdada ja eeldada, et ta peaks täiesti võõra inimese ja tema imiku vastu huvi tundma. Rääkimata sellest, et ema, kes oma imiku hullunud rahvamassi sisse viib, ei ole päris kindlasti idioot, vaid pakub talle lihtsalt arenguks vajalikku kultuuriväärtust, mis on osa tema kodanikuõigustest.

Eks ole?

R.

Pilt on pärit siit.