druuling druuling (nii palju ilusaid asju)

Mis võiks panna ühel naisel kaunimalt ja sügavamamõttelisemalt ila mööda lõuga alla nirisema kui kaunid kingad? Mitte miski, kui ehk sisse õlitatud Johnny Depp välja arvata – aga teda internetist osta ei saa. Aga uued kingad võivad meist igaühe jalgu kaunistada. Nii et vaadake ja imetlege, selline on kingade alternatiivmaailm:

Minu lemmikud on muidugi need neetidega kingad ja saapad, mis osa jalast lahtiseks jätavad. Tõsiselt nummikad.

Kogu seda kraami võib leida siit (hetkel veel teiselt leheküljelt).

P.S. Mul ei ole õrna aimugi, miks ühed saapad end selle pildi peale istutasid. Ulme.

R.

Tea, kas on aeg Hitlist tagasi tuua?

“Puhtad!” ohkas näitsik sügavalt, “jälle puhtad!”.  Kaunilt maniküüritud käed tõstsid suurest trussikutehunnikust üles järgmised stringid, käisid need üle UV lambiga, asetasid hetkeks luubi alla ja kergitasid need seejärel preili kauniks lõigatud nina juurde – ainult selleks, et need taas ohkega kontrollitud pesu hulka visata. Talle oli tehtud ülesandeks kirjutada Kroonika seksikate peost ja ülemus ootas midagi skandaalset, aga isegi staaride aluspesu oli seekord laitmatult puhas – kui välja arvata Anu ja Lilit, kes teatavasti seda ei kannagi. No kas ei aja sihuke asi hinge täis?! Selliste tulemustega ta küll presidendi vastuvõttu kajastama ei pääse.

“Ma tean!” tekkis blondiinil järsku geniaalne idee, ilmselt esimene pikkade aastate jooksul. “Ma kirjutan millestki muust nii HÄSTI, et see toob hunniku klikke ja Kadastik ja Eero on mõlemad sillas!!!! Nii, mida Hollywoodgrind ja People kirjutavad? Oh, äge, Mickey Rourke´i koer suri ära! See raudselt müüb! Nii, mida see Pullerits ükskord koridori peal ütleski? Ahjaa, kõige olulisem on hea pealkiri. “Mickey Rourke´i koer suri”? Ei, see pole see. “Mickey Rourke´i koer lahkus meie hulgast”? Ei, sellest jääb kah nagu väheks. “Mickey Rourke´i truu sõbranna suri”? Päris hea, aga midagi jääb nagu ikkagi puudu – oh, ma tean, “Mickey Rourke´i truu sõbranna suri tema käte vahel”, sellest paremaks enam minna ei saa. SEDA pealkirja raudselt märgatakse!” valgus lai naeratus üle noore ajakirjanikuhakatise meigitud näolapi. Vaimusilmas nägi ta juba oma nime tuntuimate seltskonnaajakirjanike pikas meelierutavas reas.

_________________________________________________________________________________________________

Märgati muidugi, isegi Rents märkas. Pealkirjale klikkima ma siiski ei hakanud, sest kui me just ei eelda, et Mickey´l on kaks sõbrannat, kellest üks ringi hoorab ja teine mitte, on siililegi selge, et omadussõna “truu” saab ainult koera kohta käia, aga okseloik oleks küll peaaegu klaveri peale tulnud. See pealkiri on tõesti juba tülgastav – minu jaoks piisavalt tülgastav, et Õhtulehte enam mõnda aega isegi mitte sobivate iluteemade otsimiseks lugeda. Ja vannun pühalikult, et kui Elu24 sama teed läheb, hakkangi ma ainult Delfist ja Perekoolist uudiseid otsima, seal on räme provokatsiooniline populistlik pask vähemalt ootuspärane.

Teiseks mõtlesin, et peaks Hitlisti* tagasi tooma ja artikli autoriks oleva värdsigitise sinna esikohale lööma, aga ajalehest võis lugeda ainult seda, et tõlkijaks oli Triin Tael – inglisekeelsest ajakirjandusest ma sellist pealkirja ei leidnud, nii et tõlketöö tulemus see ilmselt ei ole ja ma ei tahaks ka ennatlikult väita, et Triin ise selle välja mõtles, see võib vabalt mõne toimetaja elava vaimutöö haisev vili olla. Nii et sedapuhku jääb Hitlist veel tulemata, järgmise värdjapealikuni.

* hitlist – nimekiri inimestest, keda me parema meelega näeksime näoli mudas, seelik üle pea tõmmatud

Pilt on pärit siit.

P.S. On siin veel mõni maduuss, kes ei mõista, miks seltskonnaajakirjaniku ametit räpaseks peetakse?

R.

91 aasta vanune ilu

Austatud blogihuvilised, kõigepealt minu siiras vabandus, et juba üsna pikka aega pole minu sulest ilmunud mitte ühtainustki kirjutist. Kindlasti olete juba muutunud kärsituks ega läbe enam oodata, kuid panen teile südamele, et rahutused ei ole meie noorele vabariigile sugugi kasulikud. Kui küsite, miks viisin jutu ühtäkki Eestile, siis põhjus peitub siinsamas: meie noor, kuid väärikas vabariik on tähistamas täna oma 91. aasta sünnipäeva. Siinkohal tahaksin oma tänase postituse pühendada ühes kogu oma hinge ja ihuga oma armsale kodumaale, Eestile.

Meil on ilus riik, eksole? Jah, sest siin olen mina, sina ja veel palju ilusaid tegelasi. Kuid kas inimesed teevad meie riigi kauniks? Jah, kuid on veel palju muudki. Näiteks eelmine nädal vaatasin ma diagrammi, mis näitas majanduse langust viimase aasta jooksul. Võin siiralt öelda, et see oli ilus: ühtlane roheline joon, mis langes ja langes ja selle ümber oli tühjus. Jõudes koju, avasin ma oma rahakassa ja nägin, et ka seal on tühjus, võibolla ehk veel sügavamgi, kui sellel graafikul. Mul tekkis kohe äratundmisrõõm äsjanähtuga ja ma mõtlesin: majanduskriis on üks ilus asi.

Kui palju olete teie viimasel ajal kohanud ilu meie ümber? Mina näen seda iga päev. Kõndisin eelmisel reedel koolist koju ja nägin lippu. Teda oli ajahammas kõvasti purenud ning ääred narmendasid jubedalt. Ma jäin seisma ja vaatasin, kuidas see tuule käes õõtsus. Hetk hiljem tuli vana mees ja võttis selle lipu maha. Ma mõtlesin, kui palju on see lipp näinud ajaloo ilu ja valu, võibolla on ta juba vana, lehvinud juba eelmise vabariigi ajal, lebanud kokkurullitult kellegi pööningul keset tormilist nõukogude iket ning lehvinud uute rahvuslike tuultega ärkamisajal. Ometi on temas endiselt ilu, seda tuleb vaid osata otsida.

Siiski on eestlastel veres näha ilu asemel valu. Oleme õppinud oma riiki, majandust, poliitikat nägema justkui üht suurt ja täitmatut katelt , mille kallal võib alati võtta ja kuhu võib kogu oma musta pori visata. Loodame kogu aeg sealt katlast saada, kuid harva oleme valmis sinna omaltpoolt midagi lisama.

Armsad eestlased, kuigi see katel roostetab mõne koha pealt, ei vähenda see tema ilu. Meie suudame muuta oma ühiskonda suhtumisega ilusamaks!

PS! Vahelduseks ka midagi diipi;)

I.

Liis Lass sai ära?

Meile meeldib Ilona Talumets, hoolimata oma räpasest ametist, mitmel põhjusel. Esiteks selle pärast, et ta on ilus – ja meile meeldivad ilusad piffid. Teiseks pole ta mitte ainult terava keelega, vaid tal ka on, mida öelda (erinevalt mõnest, kelle IQ kõrgeim ilming oli see, kui ta väitis Mihkel Rauale, et Laura Kõrgemäe on väga asjalik inimene, sest ta esindab Eestit – kahju ainult, et ta unustas lisada, et omal moel esindab Eestit ka Arnold Oksmaa, mis ei tähenda, et ülejäänud maailm missides siiski ainult normaalset tussi, väikest tissi ja veel väiksemat ajumahtu [jaa, need kirevase stereotüübid] ei näeks). Ja kolmandaks pani ta Liis Lassile viimase kvaliteetajakirjanduses (lakkamatu naerulagin) korraldatud intekas päris korralikult ära, mis on ainult kiiduväärt, sest meedia mõistes on Lass juba ammu aegunud kaup. Mina, kui lugeja, tahan uut ja värsket liha.

Lassi artikkel ei ole enam mitte isegi natuke naljakas – tibi, kes kukkus läbi ESTONIAN BUSINESS SCHOOLI (!!!) lõpueksamil, ironiseerib teise inimese rakendusliku kõrghariduse teemal, taustaks mõttetu inin stiilis “kui sul autot ei ole, pole sa midagi väärt”, mis võiks ju olla iroonia, kui see nii haledalt esitatud ei oleks. Tõesti ei taipa ma, mille poolest rakenduslik kõrgharidus või auto mitteomamine halvad asjad on. Aga mina, loll, olen siiani üldse ilma autota koolis käinud, sest jalgsi jõuab sinna kiiremini, äkki kah fännid vaatavad, et on alles rott ja peaks vähemalt reitigi autole nõjatumise pildi üles panema…

Liisi kasuks tuleb muidugi tunnistada, et karjääriredelil on ta ainult ülespoole liikunud. Ja ma ei mõtle seda naljategemist, mida ta ise tööks nimetab (kinnisvaramaakler/turundusjuht/spetsialist/arvamusliider/ajakirjanik), vaid voodikarjääri – iga järgmine mees on olnud paksema rahakotiga. Sinna kõrvale meenub küll häguselt ka kunagi kogetud kummaline kurbus, kui lugesin üht Roy Strider´i artiklit, kus ta mainis üht oma kunagist göölfrendi, kes hakkas nutma, kui mees talle kabrioletti ei ostnud, ja lõpuks ta rikkama mehe pärast maha jättis – midagi valusat on selles põlvkonnas, kes on meediast ja rikkusest endale teinud ideaali, mida vaheldumisi vihata ja ihaldada. Üks Roy Strideri endistest sõbrannadest on teatavasti eelpool mainitud preili. Aga ehk need ongi tänapäeva normaalsed väärtushinnangud…

Pilt on pärit siit.

R.

Tundub, et eided on hirmul

Oluliste asjade jaoks on vaja ka kiiretel aegadel aega leida – nii võtsin ma täna aja maha ja lugesin (häbi tunnistada, aga esimest korda sel nädalal) kohalikke naistelehti. Vaatepilt oli üllatav. Pehmelt öeldes – kui uskuda meediast jäävat pilti, siis juhul, kui pildil oleks eestlanna, mõtleks ta praegu, ega ta liiga tagasihoidlikult riides ei ole.

Sest mida muud, kui paanilist hirmu ja vajadust endale ükskõik milline (soovitatavalt mitmemilline) mees kähku ära sebida, enne kui rahaasjad päris kesiseks muutuvad, peaks inimesed välja lugema järgmistest pealkirjadest:

• Koduvägivalla varjus pool – artikli point seisneb selles, et naised on vägivallas tihti ise süüdi (loe: kannata välja, sa oled selle ära teeninud),
• Mehele polegi naise truudus tähtis – võta asja vabamalt, lase ise ringi (=suurenda tõenäosust redelil samm ülespoole astuda) ja ära pahanda, kui mees seda teeb, muidu ta äkki läheb ära,
• Kuidas meest üle lüüa – okei, õpetus ise kulub ju ära küll, aga see on selge näide sellest, et ka tavalised naised on juba piisavalt meeleheitel, et moraal ja muu selline põhk ära unustada,
• Kui teeks õige kallimale striptiisi – õpetus, kuidas mehel kõvaks ajada (kuidagi tuleb see ülelöödud mees nüüd ju ka uues kodus hoida),
• Kuidas võrgutada meest – jätk eelmisele,
• Kas teate, mille poolest seks tervisele hea on – seksi oma mehega PALJU ja anna ALATI kätte, ka siis, kui oled just 10 tundi tööl olnud, sest muidu võib juhtuda, et kõik läheb pekki ja pead välja otsima artikli
• Uus trend: naine jätab mehe maha ja alustab võõrsil uut elu – selline on tulemus, kui Eestist piisavalt normaalset (loe: suure rahakotiga) meest ei suuda püüda.

Nojah, kahepeale on ikka odavam korterit üürida ja suppi keeta, pole midagi öelda – pealegi on nii mõneski artiklis ju oma tõetera sees. AGA – kui need artiklid tõesti mõjuma peaksid, tähendab see rohkem naisi, kes mõtlevad nagu meie. Mis omakorda tähendab meile konkurentsi. Ja me EI armasta konkurentsi. Nii et ärge tulge meiega trügima, te kaotate nii ehk nii. Litsid.

Pilt on pärit siit.

P.S. Ma ei saa ütlemata jätta, et pildilolevad saapad on nunnud. Me likes it.

R.

Mehed seksivad mõnu pärast, naised kohusetundest?

Umbes selline mulje jääb, kui lugeda kommentaare Kirsti Timmeri viimasele sõnavõtule. Pea kõik mõistavad hukka arvamuse, et ka naise puhul ei ole üheöösuhe midagi taunimisväärset.

Tsiteerin:

Miks on meeste puhul litsakus lubatud, aga naiste puhul mitte – sest üks asi on võti, mis avab kõik lukud, hoopis teine asi aga lukk, mida avab iga võti.

Nii et selle teooria kohaselt on meestele seks miski, mille poole püüelda, naistele aga miski, mida iga hinna eest endale hoida ja ainult väljavalitutele vahel harva auhinnana kätte anda, kuigi ise pole ehk kuus kuud saanud ja tutt igatseb juba tööd nagu Sahara vett. Selle peale, et  mõni naine võiks seksi ka PÄRISELT nautida (rääkimata sellest, et see tühi sõnakõlks pole midagi väärt, kui kultuurilised eelarvamused sealt küljest ära võtta ja mitte iga naise sisemust aardekirstuga võrrelda), ütleja ilmselt ei tule. Ja siis hiljem imestatakse, miks ometi see naine, keda mees kuus kuud sebis, enne kui talle lõpuks kätte anti, ka abielus olles ainult korra kuus seksida tahab.

Teine teema on muidugi mehed, kes oma sõpradele kiidavad, et nende naine on täielik püss, kuid sellest hoolimata on tal enne praegust kavaleri ainult 1-2 partnerit olnud. Te ise ju õpetate oma suhtumisega naisi valetama, sest face the newsflash – on olemas naised, kes eriti seksi ei hinda, ja naised, kes valetavad hästi. Mõned lihtsalt valetavad paremini kui teised.

Pilt on pärit siit.

R.