We´d rather go naked than dress badly!!!

Tahaksin täna teile meie aatekaaslasi tutvustada, kelle tagant me kohe postituse alustuseks räpaselt varastanud oleme – Coco on küll pigem kuulsustele ja nende moekusele pühendunud, aga samas Londonis ka ON kuulsusi, kellest kirjutada.

Jutt käib siis Coco´s Tea Party´st (klikka nimele), mis on Londonis tegutsev moeblogi – mis ei piirdu sugugi ainult Londoniga. Seal räägitakse ka USAs, Prantsusmaal ja mujal toimuvatest moesündmustest ja allahindlustest, antakse ülevaade tuntud moemajade uuest loomingust jne. Võib öelda, et nemad päriselt TEEVAD seda, mida meie peaksime tegema. Sorry, Aarne Niit ja teised Eesti moeloojad, ühel päeval võtame ka meie end kokku. Ehk.

P.S. Kes arvab esimesena ära, kes on pildil, saab suure musi ja pulgakommi. Vihjeks nii palju, et see foto oli plaadi promomiseks tehtud raamatu kaanepildiks. Seda raami põrutaks küll või mis?

Tahtsite ilusaid inimesi?

Viimasel ajal oleme kuulnud palju viginat sel teemal, et meie blogi polevat oma nime vääriline. Elik, me ei näitavat siin piisavalt palju ilusaid inimesi. Me oleme küll andnud oma parima, aga tundub, et hea tulemuse nimel tuleb ikka ise käed külge panna – nii et saate ka meie kaunid Meesautorid lõpuks üle vaadata. Mõned pildid jäävad kaunistama meie about lehte ja mõnda näitame teile siin. Alastipildid jäävad iseenesestmõistetavatel põhjustel mulle padja alla. Ja et ma ei kuuleks enam mitte üks piiks!

Lehe formaadi tõttu on pildid praegu väärakas suuruses, aga nende peale klikkides näete neid suurematena.

R.

Kas teie ööelu sakib?

Minu oma pole küll suurem asi. Tahaks midagi lõbusat, midagi, mida ööklubidest ei leia. Nagu näiteks 18. sajandi teemapidu. See stiil on lihtsalt liiga lahe. Kõik need pisikesed detailid – ilutäpid, uhked soengud, lehvikumärgid jne.

Rääkimata sellest, kui seksikas David Tennant (ja eriti Tom Burke IV, aga temast pole kahjuks normaalseid pilte) Casanovas välja nägi. See on ehe näide sellest, kui lahedad mehed selles stiilis välja näha võivad (mitte et ma tahaks öelda midagi halba nende stiilitundeta meeste kohta, kes arvavad, et igapäevaselt hargivahe põlvede juures kandmine aitab neil skoorida).

Lisaks on tänapäeva maailmas ju lihtsalt meeldiv end vahelduseks eriti meheliku või eriti naiselikuna tunda. Ja selline aasta- vahetuspidu oleks sada korda ägedam, kui mõttetu joomine.

Kahjuks tundub, et Eestis keegi selliseid pidusid ei korralda. Nii et seda tuleks kas ise teha või kergem väljapääs – Helsingisse või Riiga peole minna.

Õnneks ei ole kostüümidraama ainuke variant. On veel palju lõbusaid ajaveetmisvõimalusi, mida me veel proovinud ei ole. Näiteks mis võiks olla veel moekam, kui alasti kehadelt kokaiini tõmmata? Ehk midagi originaalset?

Näiteks orgiaks üle kasvav kostüümidraama ruumis, kus on põranda asemel muru?

Okei, seks on ületähtsustatud, aga selline tuba nagu vasakul, oleks niisamagi parim peopaik. Ja tänapäeval ei ole võimalik olla LIIGA ekstragavantne.

Nii et ma tahaksin vahelduseks minna peole, mis tõesti pakuks midagi uut. Kasvõi tõesti klišeelikult solaariumilamp laes ja liiv põrandal, aga vähemalt mitte tüüpiline ööklubikülastus.

On mul mõttekaaslasi? On teil ka ideid? Kas pean hakkama ise pidusid korraldama või teeb keegi selle minu eest ära?

P.S. Või sobiks allolev välimus ka igapäevaseks kandmiseks? Ma oleksin klassi ilusaim tüdruk.

R.

Seksikaim artist on selgunud!

Nagu te ehk mäletate, selgitasime siin seksikaimat Balti artisti. Vastu kõiki ootusi ei valitudki seksikaimaks hoopis meid, aga pole midagi. Allah tänatud, et sai eelmisel nädalal kõigi autoritega pilte tehtud, nii et varsti tõestame teile, et minu reied on sama peenikesed (kes ütles photoshop!!??).

Ahjaa, millest ma rääkisingi? Õige, teised inimesed peale meie, kes seksikad on. Selgus, et nagu ikka hoiavad eestlased teisi eestlasi. Kummaline, et muidu sõimatakse nii et sappi pritsib, aga kui võistluseks läheb, hoitakse ikka omade poole. Nii et kuulutan aplausi saatel Kerli Balti kepikaimaks artistiks. Auhinnaks on suudlus mõlemale põsele ja minu ja Maarja signeeritud fotod. Ma olen kindel, et Kerli tuleb neile isiklikult järele. Enivei, mõned pildid teie lemmikust:

MTV kepikaim Balti artist

Nagu enamus teist ilmselt juba kuulnud on, käib rebimine parima Balti artisti koha pärast. Meid muidugi muusika eriti ei huvita, aga seda ka ei tahaks, et auhind mingile kirvenäole või veel hullem – stiilitundetule inimesele – läheks. Ilu on ülehinnatud, aga stiili peab olema. Seetõttu näitamegi teile erinevate artistide pilte, et nõmedike kaotamist kindlustada.

1. Detlef Zoo (Läti) – klassikaline ININ sõna otseses mõttes. Isegi kui mõni laul algab hästi, võib kindel olla, et kohe varsti läheb see sujuvalt ininaks üle. Välimuse poolest samuti absoluutselt mittemidagiütlev poistebänd – selline “maoleksmässajakuiemalubaksagamittepäris”. Nõmedikud ühesõnaga. See oli parim laul, mis ma neilt lühikese aja jooksul leida suutsin ja välja näevad nad siis sellised:

2. Happyendless (Leedu) – kuna üritasin igalt artistilt kuulata rohkem kui ühte laulu (ja mõne puhul see OLI raske), pidin varsti pettuma, aga Power Forever, millega nad kuulsaks said, on tõesti üsna okei lugu. Rääkimata sellest, et kuigi nende poiste stiililised valikud on küllaltki kaheldava väärtusega, on need vähemalt olemas.

3. Jurga (Leedu) – pole mitte bänd, vaid lihtsalt kena beib, umbes nagu meie Gyrcelea-Ithaka-Maria Rahula. Ja nagu viimanegi, oskab ka tema laulda, kuigi mitte ükski tema sünnitistest mulle otseselt ei meeldi. Igatahes näeb ta piisavalt pandav välja. Täpselt nii pandav:

4. Kerli (Eesti) – kõik on näinud, kõik on kuulnud. Aga what the heck, normaalseimad laulud on näiteks Creepshow ja Hurt me ja välja näeb ta nagu alloleval pildil. Oleks päris pandav, kui me ei teaks, milline ta tavaelus välja näeb. Kuigi sellest on muidugi lihtne mööda vaadata, sest vaevalt keegi meist temaga päriselus seksida saab. Või siiski…

5. Rulers of the Deep (Eesti) – muusika pole päris minu maitse, aga sellest hoolimata tuleb tunnistada, et P. Julma ja Meelis Meri projekt on oma žanris päris hea. Mis ei ole sugugi üllatav, sest kogemusi on neil meestel juba piisavalt. Hoolimata sellest, et nad on peaaegu sama vanad kui galaktika, on nad siiski omal kombel seksikad. Muusikanäiteks saab Planet Drum ja pilt on selline:

Nii. Keda teie neist katsuda tahaksite? Andke aga tuld, aega on järgmise reedeni.

R.

Homodest superkangelasi võiks rohkem olla

Vähemalt nii on arvanud autor, kes kirjutab blogi The Lesbian Said What, mis on viimasel ajal mulle palju huvitavat ja humoorikat lugemist pakkunud. Ma pean end kahtlemata võrdõiguslaseks, aga isegi mul on raske näha vandenõud näiteks selles, et ükski lesbi siiani USA presidendiks pole saanud – nagu halloo, ükski pole ju kandideerinudki! Kuigi nende vandenõuteooriaid sellised tähtsusetud detailid muidugi ei kõiguta.

Rääkimata sellest, et tõesti oleks kummaline vaadata superkangelast, kes rabab relva ja seejärel kiljatab:”Isver, ma murdsin oma küüne!!!” Mis on loomulikult stereotüüp, millel ei pruugi konkreetse geikangelasega midagi pistmist olla, aga kui ta käitub nagu tavaline mees, kust me siis aru saame, et ta gei on? Või ongi nii, et laseb päev otsa ajusid välja ja päästab lapsi ning siis koomiksi/multika viimases stseenis läheb koju ja suudleb oma kallist samasoolist kaaslast põsele ja ongi kogu muusika? Või noh, tänapäeva popkultuuri arvestades tehakse ilmselt veidi anaalseksi enne kui kardinad sulguvad, aga põhimõte jääb ju samaks.

Nii kaua, kui homoseksuaalsed inimesed on vähemuses, see lihtsalt ei müüks, sest tarbijateks oleks ainult osad geid (sest tervet kogukonda ei õnnestu kunagi haarata) pluss mõned heterod, kes peaksid seda naljakaks või tahaksid oma ultratolerantsust rõhutada. Tavainimesed tahavad siiski näha kas asju, mida nad on harjunud vastu võtma, või totaalset ülepaisutatust (kuulsaim geikangelane Burnt Face Man on selle eredaks näiteks).

Aga sellist maali, nagu ülalolevatel kangelastel seinal on, tahan ma endale küll. Me likes it.

R.

Blogimisest, Meestest ja Feminismist

Nagu te ilmselt juba märganud olete, on meie mõlemad meesautorid nüüdseks oma avapaugu andnud – ja minu meelest väga edukalt skoorinud. Julgen öelda, et meeste häält on siin nüüd päris kindlasti piisavalt kõvasti kuulda, ehk isegi kõvemini kui meie oma, sest after all on Maarjal nüüd ju palju tegemist õppimise, joomise ja kohustustevaba seksiga (come on, ta astus ülikooli!) ning minul õppimise, töötamise ja oma poolelioleva raamatuga (jaa, kui mul on üks lk kirjutatud, võin ma öelda pooleli, see on abstraktne mõiste).

Tahtsin siiski Teile kinnitada, et hoolimata alanud kooliaastast, anname oma parima, et saaksime ikka Teiega koos klatšida ja moeröögatustele tähelepanu juhtida (kuigi karta on, et pooled neist on jätkuvalt hirmuröögatused). Samuti jääb vähemalt kord kuus tulema kuu Audrey – me tõesti jagaksime neid pilte tihedamini, aga see hoor on ka laisaks jäänud ja häid fotosid ei ole viimasel ajal just jalaga segada.

See oli siis blogimisest. Nüüd nendest Meestest. Siin blogis on jätkuvalt ainsateks meesteks meie kaasautorid, kui tahate lugeda, keda me suhuvõtmise ajal täis oleme oksendanud, peate meie isiklikke blogisid lugema. Ma tean, et me ei ole siiani neid noormehi täies ilus eksponeerinud, aga  me pole ka ise veel pildistamiseni jõudnud. Nii et ma luban veel kord, et kui me Maarjaga ükskord fotograafi nõudliku pilgu alla satume, üritame kindlasti ka Mehed sinna kaasa vedada, et Te ka nemad oma kriitilise ja moeteadliku pilguga üle saaksite vaadata. Üks neist on küll maru häbelik, nii et aktifotosid ei maksa vist loota (partypooper, ma tean), aga me anname oma parima.

Feminismi osas on mul lihtsalt viimasel ajal jäänud hinge kriipima see, et mõnes blogis on pillutud väljendeid stiilis “lollid feministid” ja “frigiidsed feministid”, parimal juhul ka “lesbilised feministid” ning ühelgi juhul pole blogi autor osanud ega tahtnudki defineerida, mis see feminism siis täpselt on. See on kurb, sest praegu kipuvad paljud inimesed arvama, et feminist tähendabki ilmtingimata kurja raseerimata kaenlaalustega naist, kes ust avavale mehele vastu hambaid annab. Seetõttu annan ma huvilistele vähemalt võimaluse end harida ja juhin tähelepanu Eri Rinne suurepärasele kodulehele, kus ta muuhulgas annab ka üpris põhjaliku ülevaate feminismist. Kui te valite viimaselt lingilt “Feminismi ideoloogilised voolud”, saate lugeda viieteistkümne kõige levinuma feminismi lühiiseloomustust – ning loodetavasti ka näete, et radikaalfeminismil, mis pealegi on vähelevinud, ei ole meie Ida-Euroopa feminismiga eriti pistmist.

Jah, täna eriti nalja ei saanud, aga isegi mina võin ju vahel uue kooliaasta puhul üritada inimesi harida.

Pildil olev feministiraibe on pärit siit.

R.

Nothing to see here,

ainult kuulata. Mulle meenus järsku, et ma olen siin juba mitu korda kiitnud Brian Molkot, mõtlemata sellele, et maailmas võib ikka veel olla mõni inimene, kes ei teagi, kes ta on või mis Placebo olla võiks. Jaa sellised inimesed on päriselt olemas, ükspäev ma avastasin näiteks, et mu korterikaaslased ei tea, mis on Trainspotting. Seetõttu panen ma siia Bitter end´i, mis on Placebolt üks minu lemmiklaule.

Kui see tundus hea, tasub kindlasti vajutada ka allolevaid linke. Seda enam, et teile võib mõni neist tunduvalt rohkem meeldida kui ülalolev video. Näiteks Slave to the wage on täielik klassika ja Meds tegi isegi popmuusika edetabelites ilma (mis ei tähenda, et see halb oleks).

Meds

Twenty years

Every you and every me

Song to say goodbye

Slave to the wage

R.

Täna räägime me MEESTE soengutest.

Juba liiga pikka aega on mehed tõrjutud sellelt naiste põliselt pärusmaalt. Kuid kõik hakkab üha kiiremini muutuma, sest mehed on leidnud, et ka ilma pikkade juusteta saab olla vägagi moekas ja stiilne (ainult naistel on pikad juuksed, jätke meelde).

Mis on mehe puhul kõige olulisem? Kindlasti see, et ta näeks ilus välja ja et tal oleks raha nagu ratsahobusel sitta. Välimuse poole pealt ei saa mööda vaadata tänapäeva tõeliste meeste soengutest, sest need lausa karjuvad avastamise ja kriitika järele. Ja üleüldse saab minu arvates vabalt juba inimese, ja enamasti ka naise, soengu järgi ära öelda, missuguse isikuga on tegemist. Aga jätkem loba ja asugem asja kallale.

Nagu näete, on see esimene pilt, mis ma Teie jaoks otsisin, üsna vana ja sellepärast ongi neil „meestel“ hoolitsemata juuksed. Kui siuke kvartet liiguks mööda Rüütli tänavat, saaks igaüks aru missugune on nende seksuaalne orientatsioon. Kuid see selleks. Neid mehi kohtame kõige rohkem Maxima kaubandusketti kuuluvate kaupluste puhastusteenindajate ametipostil. Ühesõnaga need mehed on küll töökad ja hoolivad üksteisest, aga kahjuks jäävad nad isarõõmudest ilma.

Ja mis me siin näeme? Asi pole paremaks muutunud, kui välja arvata, et juuksed on lühemaks pügatud ja neile on veidi tooni antud. Sellised ühiskonnaheidikud üritavad oma elu huvitavaks muuta sellega, et elavad kuskil vanemate juures, ja teeivad elatist, saates oma pilte aadressile ratemystupidhair.com. Õnneks nad toast välja ei tule, kui just maailmalõppu oodata ei ole. Vedas meil.

Lõpuks jõudsime tõeliste pärliteni. Võib öelda, et paremaks enam minna ei saa. Nirvaana on ukse taga. Neid pilte, ei, neid soenguid, neid mehi võiks jäädagi imetlema. Just selle- pärast, et nagu üks vanasõnagi ütleb, siis mida rohkem, seda uhkem. Siin tuleb välja erinevus eelmistega – puudu oli ainult peotäis juuksegeeli või midagi sarnast. Siinkohal peame tõdema, et geeliga on võimatu üle pakkuda. Seetõttu ka soovitus kõigile meeslugejatele – kui järgmine kord poes käite, ärge häbenege ühte põiget juuksehooldusvahendite riiulite vahele. Või veel parem, printige välja mõni meeldiv pilt, minge sellega oma lemmik juuksurisalongi ja öelge, et tahate ilus välja näha. Aitab sellest ma-olen-nii-tavaline soengust. Aeg on kapist välja tulla, tunda ennast tõelise mehena ja näidata teistele, kui stiilsed Te suudate olla.

T.

JuNPOCUZfW

Kui palju oled Sa valmis välimuse eest maksma?

Ilmselgelt ei räägi ma otseselt rahast, sest arved maksab ju mees. Räägin Tõelisest Ilust ja Füüsilisest Valust. Läbi ajaloo on inimesed olnud valmis välimuse nimel kannatama – jah, mitte sugugi ainult naised, oli ka aeg, kus näiteks Inglismaal noormehed veetsid iga päev tunde oma jalgu vastu seina surudes, et idamaade moodsad kõvera ninaga sussid neile jalga läheksid. See, et jalalaba selle tulemusena deformeerus, oli moodsa välimuse eest väike hind.

Naiste kohta on näiteid muidugi rohkem. Küllaltki mõistlikust valust, mis taluvuspiiri ei ületa ja pikemaajalisi kannatusi kaasa ei too, on tänapäeva naisele ilmselt kõige sarnasem  Kleopatra, kelle kogu keha orjatarid sagedase kitkumise abil karvutuna hoidsid. Selle hulka kuulusid muidugi ka juuksed, sest tol ajal kanti ju parukaid (ja mitte ainult tol ajal, ka 19. sajandi aadlipreilide hulgas oli see täiesti tavaline). Siia hulka võiks liigitada ka praegugi nii moodsa litsakuse – eelmainitud aadlipreilid olid ka selles osas saavutanud kõrgtaseme.

Nimelt on üldteada fakt, et mehed tahavad seda naist, keda teisedki sookaaslased ihaldavad. Nii saavad nad endale oma väärtust tõestada (“ta tahtis just MIND!”) ja jahikirge rahuldada ning lisaks on lootust, et nende “trofee” on üldise arvamuse kohaselt kõige kaunim. Mida aga teha, kui sul just parasjagu ei ole kavaleri, kelle abil teisi kavelere meelitada? Sel juhul pandi ööseks lihtsalt silmadele toores lihakäntsakas, mille tulemusena nägi neiu nägu hommikul välja nagu ta oleks terve öö ringi rahmeldanud. Päris kaval – ei ole vaja mingit miniseelikut ega Playboy särki.

Suuremate eesmärkide puhul tuleb leppida ka suurema valuga. Kui näiteks ülemisel pildil kujutatu on tegelikult väga humaanne ja otseseid kannatusi ei põhjusta (kaela ei venitata pikemaks, vaid vajutatakse rangluud alla ja kuni see väga sügavale ei lähe, ei ohusta see elutähtsaid organeid), siis Euroopas pikka aega ilma teinud korsett on hoopis teisest puust. Neid valmistati väga tugevast materjalist (näiteks elevandiluust) ja nööriti juba noorte tüdrukute seljas nii kõvasti kinni, et nende siseorganid nihkusid üksteisele lähemale ja alumised ribid deformeerusid. Vaadata on seda muidugi kena, kui just liiale ei minda, nagu on juhtunud kõrvaloleval pildil. Ja ei, see ei ole töödeldud, vaid see on 22 aastat kestnud pideva korsetikandmise tulemus.

Selles mõttes tundub tänapäeva mood veidi humaansem – ei mingeid kõveraid ribisid ja väärarenguid, kui kõrged kontsad välja arvata. Siiski ei ole rõhk sõnale “tundub” ilmaasjata pandud. Tänapäeva moe viljad valmivad lihtsalt veidi hiljem. Vaatame siis hetkeks levinuimaid radikaalseid iluprotseduure.

Esikohal on kindlasti rinnasuurendusoperatsioon. Kehvasti läheb neist küllaltki väike protsent, kuid arvestada tuleb ka sellega, et tehtud tööd tuleb edaspidi umbes kord kümne aasta jooksul kohendada. Samuti võib “kehvasti minek” tähendada nii seda, et rind ei ole nii kaunis (vaata parempoolset pilti), kui Sa lootsid, kui ka seda, et mingil põhjusel silikoonpakend näiteks lõhkeb Su kehas või ei võta Su organism seda omaks. Okei, see pilt oli ehk liiga ehmatav, nii et võite nüüd südamerahustuseks altpoolt neid kauneid rindu vaadata. After all, kes ei riski, see šampust ei joo.

Solaarium – vähiohust on nii palju räägitud, et polegi midagi lisada.

Laserepilatsioon – jah, muidugi, suurendab taas nahavähi ohtu.

Laseriga hammaste valgendamine – viimase paarikümne aasta jooksul on ebaloomulikult valged hambad miskipärast väga popiks muutunud. Ehk on see seotud sellega, et ka mustanahalisi peetakse nüüd ilusaks ja nende valged hambad näevad tõesti kaunid välja (see on loomulikult optiline illusioon, enamus hambaid tunduksid valged, kui need mustale taustale panna), kuid igatahes on lumivalge naeratus kõigi ihaldusobjektiks. Laservalgendus tähendab aga tegelikult lihtsalt seda, et kistakse ära hammaste pealmine kiht ning kahjustatakse hambavaapa. See on VÄGA kahjulik ja selle mõju avaldub kohe. Samas on ka naeratus kohe kaunis, nii et ilmselt pole põhjust kurta.

Anoreksia – ProAnast oleme me põgusalt juba rääkinud, kuid fakt on see, et Boticcelli veenus vilistataks tänapäeval haledalt välja ja keskmine mees talle ust avama ei tõtaks. Heteromehed ehk ei ihaldagi nii väga seda nälginud ronti, kuid moeloojad (kelleks on enamasti naised või geid) näitavad neid meile igal sammul. Ja teatavasti on naisi kergem mõjutada kui mehi – massipsühhoosile allujatest on tervelt 75 protsenti naised. Nii et kehaideaaliks on hetkel sale naine, kellel on soovitatavalt ka C-korv. Pole siis ime, et mõned naised, kes väga tahaksid kõigile meeldida, hoogu lähevad, söömise hoopiski maha jätavad ja rinnaopiks aja kinni panevad, hoolimata sellest, et anoreksia esimeseks tulemuseks on sale keha, teiseks maohaavandid ja kolmandaks siseorganite kärbumine. Sest seal nimekirjas oli ju ometigi ka SALE KEHA!

Tegelikult ju ei olegi nii hirmutav? Jah, muidugi on jama, et osadel halvasti läheb, aga vaevalt, et see meiega juhtub. Ja kui ka juhtubki, siis on ka 30 aastat elamiseks piisavalt pikk aeg. Vähemalt siis, kui ise veel 30 ei ole. Nii abstraktne oht on inimestele lihtsalt hoomamatu ja nad ei suuda seda tõsiselt võtta.

Mis mind ennast huvitaks? No hammaste valgendamine tegelikult huvitaks küll, aga õnneks on selleks ka valutumaid meetmeid. Ja peenikesi jalgu tahaks kah, aga mitte nii väga, et noa alla minna. Pigem lihtsalt sööks vähem.

R.